1. juuni, laupäev, lastekaitsepäev. Olen Pärnu lähedal Porsche Ringil lõpetanud bokside vahel pildistamise, mõned fotod välja valinud ja Eesti motoringraja meistrivõistluste sotsmeediasse laadinud Estonian Circuit Racing Championship.
Täna õhtul ja homme on hooaja esimene võistlus, kohatakse vanu tuttavaid, keda talv läbi näinud pole, inimesed on rõõmsad ja ootusärevad. Suurtele ratastele on täna treeningpäev, ainult tänavasõitjad ja vanaaegsed tsiklid lähevad õhtul võistlustulle. Vanasõidukite entusiastid pakivad oma kuulsusrikkaid pille Unic-Moto telgi alla lahti ja jagavad lastele komme.
Tehniliselt peakski minu tööpäev alles õhtul startidega algama, sellele eelnevat rajapäeva korraldab Leedu klubi CR Moto. Aga mulle meeldib varem kohal olla ja melusse sisse elada.
Ma ei näe õnnetust, mis Läti võidusõitjaga juhtub, ise pealt, sest olen parasjagu raja admin-hoones. Alguses ei saa ma arugi, et midagi on juhtunud. Aga kui kohtan trepil Läti fotograafi ja Balti motoringraja meistrivõistluste pressiesindajat Dace Teibet, kes on täielikus šokis ja üle keha väriseb, saan aru, et midagi on väga pahasti.
Mõne minuti pärast saan võistluste juhtimiskeskusest ka info, et juhtunud on traagiline õnnetus.
Ma tean, et meedial tekib loetud minutite pärast sündmuse vastu erakordselt suur huvi. Konsulteerin telefoni teel kiiresti EMF-i nõukogu esimehe Raul Kooviga, kes sõidab parasjagu autoga ringraja poole, ja spordidirektori Tõnu Seiliga ning otsustame esimese teate sündmusest võimalikult kiiresti ise koostada ja välja saata. See peab olema lühike ja sisaldama vaid asjaolusid, mis on meile teada ja mida saab avaldada.
Teade valmib mõnekümne minutiga, kirjutamist katkestavad telefonikõned erinevalt meediaväljaannetelt. Keegi palub, et saadaksin uudise kõigepealt tema väljaandele ja alles siis teistele, sest “meie ju reageerisime esimesena.”
Ajakirjanikud helistavad mulle ringrajavõistlusega seoses omal algatusel esimest korda, tavaolukorras ei paku meie võistlused meediale kuigivõrd huvi, olgu sõidud ükskõik kui põnevad ja võistlused ägedad. Mõtlen endamisi, kas mõni neist ajakirjanikest on oma elus üldse kunagi ringrajavõistlusele sattunud?
Rajapäeva juht ja võistluse direktor leedulane Adomas Dautartas annab võistlejatele erakorralisel koosolekul lühidalt teada, mis juhtus. Kõik on šokis. Meeleolu on rusuv.
Rajapäev on lõppenud ja pärast telefoniarutelu Leedu ja Läti föderatsioonide esindajatega, kelle meistrivõistlused nädalavahetusel koos Balti ja Eesti meistrivõistlustega samuti toimuma pidanuks, otsustatakse ära jätta kogu võistlus.
Teade läheb teele ja kõik suured väljaanded panevad selle ka kohe üles.
Sellega avalikkuse huvi muidugi ei piirdu. Loetud minutite jooksul jõuavad väljaannetesse ja sotsiaalmeedia avarustesse erinevate endiste ja praeguste sõitjate, tiimide, ametnike jne arvamused sellest, mis ja miks juhtus. Määrame omalt poolt kõneisikuks Raul Koovi, kes on rahvusvahelise kogemusega kohtunik ja kommentaaride jagamisel langeb tema kõige suurema surve alla. Aga olukord on järgnevate nädalate jooksul pingeline ka kõigile ringrajakomisjoni liikmetele, kes avalikkuse ees küll ei esine, kuid püüavad olukorrale siiski positiivset lahendust leida.
Täna on 25. juuli ja toimunud on kaks motoringrajavõistlust, üks Bikerniekis ja üks möödunud nädalavahetusel Pärnus,lisaks noorte etapid Aravetel ja Kuningamäel. Oleme vahepealsel ajal Pärnu raja haldajaga olemasolevat olukorda põhjalikult analüüsinud ning rajal on ka väga palju muudatusi tehtud, osad tööd on veel plaanis.
Meedia huvi motoringraja vastu on sama leige nagu ennegi, kuigi nii mõnigi sõitja ja klubi on viimase pooleteise kuuga korda saatnud erakordseid tegusid. Sõitjad ja ringrajarahvas üldiselt on aga sama sõbralik, abivalmis ja võitlushimuline nagu ikka ning minu arvates on see kõige olulisem.
Neli asja, mida mina toimunust õppisin:
- Reageeri esimesena.
- Kui midagi juhtub, on igal inimesel selle kohta oma arvamus. Kõigile nendele arvamustele omakorda reageerida ei ole alati kõige parem mõte, sest see võib viia lõputute süüdistusteni.
- Õnnetus on traagiline ja kallist inimest ei ole võimalik tagasi tuua. Aga halvast olukorrast peab püüdma välja tulla tugevamana ja tegema kõik, et asju parandada.
- Niikaua, kui see, mida kajastad on vähemalt ühele inimesele inspiratsiooniks, ei saa alla anda ja tuleb jätkata oma rida.
Tänan ägedate elamuste eest kõiki sõitjaid, klubisid ja nende toetajaid, korraldajaid ja abilisi, fänne. Eriline tänu motoringraja komisjoni liikmetele: Hanno Hansson, Erkki Krünberk, Silver Kuusk ja Andre Vähesoo.
Find Estonian Circuit Racing news on our Facebook page.